Algas kõik sellest, et ronisime neljakesti kärtspunasesse autosse (Bjørg on kahjuks ikka veel tõbine ja jäi koju magama). Kahjuks oli päev udune, muidu oleks teel maalt linna näinud päris mitmekümne kilomeetri ulatuses künklikku maastiku ja linnaehitisi vaheldumas. Enne kui pisikese auto mootor summutati, tiirutas Flemming meid ülikoolilinnaku vahel ringi ja koos Mariega jagasid nad seletusi, kus ja mida näha/õppida saab.
Sihiks oli väike kirik, kus toimus kunstinäitus- ja müük. Rahvast oli kirikuhoonesse kogunenud üpriski palju, ei saanudki laiutada ja maali ees pool tundi oma mõtteid heietada. Maalide autorid seisid armastusväärselt oma stendide juures ja vestlesid iga vähegi nende teostest huvitatud persooniga. (Ma oleks ka ülimalt sõbralik, kui minu lõunedi küljes oleks hinnasilt 12 000 DKK).
By Michael Rode
By Mikael Olrik
Paar tiiru ümber näituse käinud, suundusime linna poole osturetkele. saingi oma esimesed kroonid riiete peale kulutatud. Ja *trummipõrin* karta on, et selleks kohaks oli H&M (Neti, võin oma sõnu süüa, ma tean).
Pole midagi parata, et taskukohasemat ja enam-vähem rohkem kui 2 päeva kantavate riietega kohta on raske leida. V.a teised samalaadsed sabarakud nagu Gina Tricot, BikBok jne.
Muide, panin tähele ühe kavala ostja-lõksu, mis üpris süütult kassade juures seisab. Nimelt on järjekorrad antud poeketis alati piisavalt pikad, et tahes-tahtmata hakkab igav kui oled üksi või ei räägi kaaslasega. Sinna ongi püünis seatud üliodava tühja-tähja näol. Oleks äärepealt sinna langenud.
Nii mina kui Hilde läksime poest välja oma taaskasutatud materjalist tehtud kilekotiga. Seadsime sammud kohviku poole, kus Flemming ja Marie meid juba ees ootasid.
See oli mõnusalt hubane koht, kuigi rahvast ja kokku liidetud häältesuminat täis. Seinte peal maalid, riiulitel raamatud, küünalde arvelt poolpime kohvik = õige õhkkond ongi loodud.
Muide, linnas kõmpides tulin mõttele, et hakkan nüüd jahtima streetart'i säravamaid näiteid. Paistab, et loomingulised inimesed elavad selle linna seinte vahel, seega jahimaa on suur ja lai.
Õhtupoole kokkasime Flemminguga koos mingit india-pärast rooga (retsepti kirjutan üles, taimetoitlastest sõbrad ja niisama huvilised!). Toit tuli maitsev, kuid mis mulle tähtsam on - tunnen ennast nüüd täiesti koduselt, oma inimesena. Mitte nii väga pole minu jaoks olulised tänased tegemised, kui see hea feel, et oled kodus. :)
No comments:
Post a Comment